I Petus 5:12
Nqe cim:
“Tus uas pab kuv xav tsab ntawv luv luv no yog Xilas, nws yog ib tug kwvtij ntseeg uas muaj lub siab ncaj ncees” (I Petus 5:12a)
Lus nug xav:
– Xilas yog leejtwg?
– Xilas muaj lub siab zoo li cas?
– Peb tabtom ua tus Tswv haujlwm los ntawm lub siab twg?
Hauv cov lus xa xov xaus tsab ntawv, Timthawj Petus hais txog lub npe hu ua Xilas, nws yog ib tug neeg uas “ncaj ncees”. Xilas yog ib tug pejxeem nyob hauv tebchaws Loos (Tes Haujlwm 16:37), yog ib tug hauv cov neeg uas tau xaiv xa tsab ntawv ntawm lub rooj sablaj hauv nroog Yeluxalees mus rau Pawg Ntseeg Ati-aukias (Tes Haujlwm 15:22). Xilas kuj yog tus uas nrog nraim Timthawj Paulus ntsug kev mus qhia Txojmoo Zoo zaum tim ob (Tes Haujlwm 15:40-41); tau Timthawj Paulus hais txog thaum hais cov lus xa xov hauv ob tsab ntawv xa mus rau cov ntseeg hauv Thexalaunikes (I Thexalaunikes 1:1; II Thexalaunikes 1:1); thiab Xilas kuj nrog Timautes ua Vajtswv haujlwm nyob hauv lub nroog Kauleethaus (II Kauleethaus 1:19). Qhov uas Vajtswv Txojlus sau tseg no qhia paub Xilas yog ib tug neeg pab ua Vajtswv tes haujlwm zoo heev nyob hauv Pawg Ntseeg xubthawj. Thiab Xilas rov tau hais txog nyob hauv tsab ntawv no, nws yog ib tug uas pab sau Timthawj Petus cov lus xa mus rau cov ntseeg uas nyob txhua qhov hauv cheebtsam Axias yau tiam uas Huabtais Neron tsimtxom Pawg Ntseeg.
Peb pom ntawm Xilas tus kheej tej tus yamntxwv tshwjxeeb. Tim ib, Xilas yog tus neeg ncaj ncees. Timthawj Petus tsis hais txog qhov Xilas kawm qib siab, qib haujlwm loj, lossis muaj kev txawj ntse tiamsis Petus hais tias: “nws yog ib tug kwvtij ntseeg uas muaj lub siab ncaj ncees” (nqe 12). Nov yog ib hauv cov yamntxwv ntawm tus neeg muaj Vaj Ntsujplig (Kalatias 5:22), yog yam uas Vajtswv qhuas thiab xav pom nyob hauv peb cov uas twb tau txais tej koob hmoov uas Nws pub (Mathais 25:21).
Tim ob, Xilas tsis khav nws tus kheej tiamsis qhov uas nws muaj yamntxwv ncaj ncees tau Timthawj Petus ua timkhawv qhia, thiab cov lus ua timkhawv hauv tsab ntawv no ua rau ntau leej paub txog Xilas. Ib txhia neeg nyiam qhuas lawv tus kheej ua tau qhov no qhov tod, peb lub siab ua Vajtswv haujlwm tus Tswv yeej paub thiab lwm tus pom. Tsis txhob khavtheeb, rau qhov “kev khavtheeb li ntawd yog kev phem” (Yakaunpaus 4:16).
Tim peb, txawm yog yuav nyob rau lub tsamthawj twg los, kev ua Vajtswv haujlwm nrog Timthawj Paulus, Timthawj Petus, lossis nrog tus xibhwb hluas Timautes, Xilas yeej tas siab ncaj ncees ua haujlwm li. Ntawm no Xilas tsuas yog ib tug teev ntawv mloog thiab sau tej uas Timthawj Petus hais, los Xilas yeej ua tas siab nrho. Txhua zaus txawm yog peb tabtom nyob rau qhov chaw twg, lub meejmom twg, lossis lub tsamthawj twg kuj yuav tau ncaj ncees ua haujlwm los ntawm lub siab raws li Vajtswv Txojlus hais tias; “Txhua yam uas nej ua, nej yuav tsum rau siab ntso ua ib yam li nej ua rau Vajtswv, tsis yog nej ua rau neeg” (Kaulauxais 3:23).
Thov Vajtswv pab kom peb txhua tus ua tau ib tug tubtxib zoo thiab ncaj ncees mus txog thaum kawg kom tau tus Tswv qhuas hais tias: “Zoo heev, koj yog tus tubtxib uas zoo thiab ncaj ncees! Tej yam meme uas koj saib, koj ua ncaj. Kuv yuav tsa koj ua tus saib yam uas loj. Koj cia li los nrog kuv nyob kaj siab lug” (Mathais 25:23).
Thov Vajtswv,
Vajtswv, thov Koj ntxiv lub siab txo hwjchim rau nyuam yaus, kom ncaj ncees ua haujlwm mus txog thaum kawg. tshaw kom dhau ntawm nyuam yaus kev ua haujlwm, ntau leej tau kev txhawb zog thiab sawv ruaj hauv kev ntseeg. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Xilas lub siab ua haujlwm txhawb tau peb ua ncaj ncees li cas?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoo: Nahus 3
Kênh Youtube BHKTHN:

































