Kalatias 6:2-3
Nqe cim:
“Nej yuav tsum sib pab ris nra, yog nej ua li ntawd thiaj yog nej coj raws li Yexus Khetos txoj kevcai.” (Kalatias 6:2)
Lus nug xav:
– Lub luag haujlwm ntxiv ntawm tus neeg “muaj Vaj Ntsujplig” yog dabtsi?
– Vim li cas yuav tsum ua kom tiav lub luag haujlwm no?
– Vim li cas ntau leej tsis kam sib pab ris nra hnyav?
Lub neej ntseeg yog kev rhais ruam mus ua ke ntawm cov pejxeem hauv tsev neeg loj tshiab uas yog Vajtswv lub Pawg Ntseeg, muaj kev sib txuas thiab sib pab ntawm ib leeg rau ib leeg (Loos 15:1; I Kauleethaus 12:26).
Nyob hauv Kalatias 6:1-5, tom qab uas tus neeg “muaj Vaj Ntsujplig” pab tau tus neeg uas tsis txhob txwm ua txhaum kom rov los nrog tus Tswv thiab Pawg Ntseeg sib raug zoo lawm, ces kuj tseem yuav tsum tau niaj hnub “sib pab ris nra”. Lo lus “ris” muaj ntsiab lus hais tias ris ib lub nra hnyav nrog txojkev ua siab ntev, thiab lo lus no qhia pom hais tias ntawd yog ib tes haujlwm uas ua txhua hnub tsis tseg. Lo lus “nra” hais txog ib yam uas hnyav tiag tiag thiab nyuaj nyuaj ris mus kev, hauv no hais txog txhua yam teebmeem uas ib tug neeg tabtom ntsib. Txhua tus puavleej ris nyias lub nra hnyav, yog li ntawd vim li cas kuv ho yuav tsum pab lwm tus ris nra thiab? Vim ntawd yog “Tswv Yexus Khetos txoj kevcai”, yog txojcai sib hlub (Yauhas 13:34-35).
Tiamsis, raws li nqe Vajluskub no lub ntsiab, lub nra hnyav ntawm no kuj yog hais txog kev dag ntxias tus neeg ua txhaum tig rov qab mus rau txojkev txhaum uas nyuam qhuav dim tawm los. Txojkev dag ntxias uas hnyav thiab tsis tseg yog ib lub nra hnyav tshajplaws uas ib tug ntseeg yuav tsum ris. Qhov uas dim ntawm kev txhaum tsis tau txhais tias yuav tsis raug ntxias kom rov qab mus ua txhaum li qub, lossis ua lwm yam kev txhaum. Cov ntseeg nyob sab ntsujplig uas hlub cov kwvtij tiag tiag thiab xav kom kwvtij ua raws li Vaj Ntsujplig coj, ces yuav tsum niaj hnub tseg sijhawm nrog tej kwvtij nyob thiab muaj tej lus ntuas, txhawb zog rau lawv. Ua li ntawd ces yog “sib pab ris nra”.
Vim li cas peb twb hlub tshua thiab ua siab mos muag pab tau tus kwvtij uas ua txhaum hloov siab lees txim lawm (nqe 1), tiamsis tseem ho yuav tsum niaj hnub tu kom lawv khov kho hauv lub neej sab ntsujplig (nqe 2)? Ntawd yog vim peb tsis tsuas yog ua ib tes haujlwm lossis ib qhov feemxyuam xwb, tiamsis ntawd yog ib txojkev ua neej sib hlub nyob hauv Vaj Ntsujplig txojsia. Thiab ua Vajtswv tsaug rau qhov thaum peb yog tus Tswv thiab Pawg Ntseeg tug lawm, thiab thaum peb mloog Vajtswv Txojlus ua lub neej sib hlub thiab sib pab ris nra, ces yeej yuav muaj lwm tus kwvtij pab peb ris peb lub nra ib yam nkaus thiab.
Qee leej tsis kam “sib pab ris nra” vim lawv khav txiv heev thiab “hais tias nws yog tus uas tseemceeb” (nqe 3), li ntawd lawv thiaj txo tsis tau hwjchim mus pab lwm tus ris nra. Qhov tseeb tiag, ntawm sab ntsujplig, peb txhua tus puavleej “tsis yog neeg tseemceeb”, peb tau cawmdim los ntawm txojkev hlub tshua thiab ua neej raws tus Tswv qab mus ntxiv los kuj yog los ntawm txojkev hlub tshua. Yog tsis tsim dheev thaum tau Vaj Ntsujplig txojkev qhuab ntuas thiab ceebtoom, ces peb yooj yim poob rau kev “rov dag” peb tus kheej thiab ua lub neej tsis “ua raws li Tswv Yexus Khetos txojcai”.
Thov Vajtswv,
Tus Tswv e! Thov pub kom nyuam yaus niaj hnub paub Koj heev dua qub, paub tseeb txog Koj txojkev hlub tshua uas pub rau nyuam yaus, los ntawm qhov ntawd nyuam yaus thiaj ua tau ib lub neej hlub cov kwvtij, thiab ib leeg sib pab ris nra rau ib leeg. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb twb thiab tabtom sib pab ris nra dhau ntawm tej haujlwm twg?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoos: Mikhas 3
Kênh Youtube BHKTHN:
































