Loos 12:14-21
Nqe cim:
“Tsis txhob cia txojkev phem kovyeej nej, tiamsis nej yuav tsum ua zoo, nej thiaj kovyeej txojkev phem.” (Loos 12:21)
Lus nug xav:
– Vajtswv lo lus samhwm kom peb ua neej zam txim li cas?
– Peb yuav qhia tshwm kev zam txim dhau ntawm peb tej lus hais thiab peb tes haujlwm li cas?
– Thaum ua neej zam txim, peb yuav tau txais txiaj ntsig dabtsi?
Zam txim yog tus Tswv lo lus samhwm uas meej heev. Tswv Yexus hais tias: “Tiamsis yog nej tsis zam txim rau lwm tus, nej Leej Txiv tus uas nyob saum ntuj ceebtsheej yuav tsis zam txim rau nej thiab” (Mathais 6:15). Tus Tswv qhia kom peb hwm Vajtswv thiab hlub tibneeg. Kev hwm Vajtswv yog ua neej ncaj ncees raws li Nws Txojlus qhia, thiab raws li Tswv Yexus tus qauv. Kev hlub tibneeg yog ua neej muaj kev hlub thiab zam txim rau lwm tus.
Thaum qhia txog kev ua neej zam txim, tus Tswv qhia kom peb zam txim rau tus uas hloov siab lees txim tiag tiag, tsis yog txhawb kom nws pheej ua txhaum ntxiv. Thaum Tswv Yexus qhia hais tias: “nej tsis txhob ua pauj. Yog leejtwg ntaus nej sab plhu xis, nej cia li tig sab laug rau nws ntaus thiab” (Mathais 5:39), ces Nws qhia meej hais tias Vajtswv cov menyuam yuav tsum tsis txhob ua neej pauj kua zaub ntsuab lossis ua phem pauj phem. Tiamsis, ua neej zam txim kuj tsis txhais hais tias cia luag tsimtxom es peb tsis kam tawm suab. Nyob hauv Yauhas 18:22-23, Tswv Yexus nug tus Povthawj Hlob Anas tus tub ceevxwm hais tias: “Yog kuv hais txhaum, koj cia li qhia kuv qhov txhaum rau sawvdaws paub. Tiamsis yog kuv hais tseeb, ua li cas koj lam ntaus kuv ua dabtsi?” Timthawj Paulus kuj nug tus thawj tubrog Loos hais tias: “Thaum nej tseem tsis tau taug ib tug neeg Loos twg zaj, nej cia li muab nws nplawm, puas raws li txoj kevcai thiab?” (Tes Haujlwm 22:25). Yog li ntawd, Vajtswv cov menyuam tsis nyob twjywm thaum ntsib kev tsis ncaj ncees, tiamsis tsis nyob twjywm tsis txhais hais tias yuav tawmtsam lossis ua pauj.
Hais txog seem zoo, peb tej lus hais yuav tsum yog lus foom koob hmoov, tsis yog lus foom phem rau lwm tus (nqe 14). Zoo ib yam li Xatefanaus ua ntej nws tuag, nws thov Vajtswv zam txim rau cov uas muab pobzeb ntaus nws! (Tes Haujlwm 7:60). Peb yuav tsum hlub thiab muaj lub siab khuvleej lwm tus, tso siab rau Vajtswv txojkev txiav txim ncaj ncees, tsis txhob tuav tswvyim ua pauj, rau qhov Vajtswv Txojlus hais tias: “Kuv yog tus yuav ua pauj thiab kuv yog tus yuav rau txim, tus Tswv hais li ntawd” (nqe 19). Hais txog tes haujlwm, peb tsis txhob ua pauj, tiamsis yuav tsum ua zoo rau tej yeebncuab, yog lawv tshaib plab ces pub mov rau lawv noj; yog lawv nqhis dej ces pub dej rau lawv haus. Tej haujlwm zoo li no yuav ua rau lawv txajmuag, zoo li rauv ib cub thee cig plaws rau saum lawv taubhau (nqe 20 HMOWSV).
Ib yam tseemceeb thaum peb ua neej zam txim, siv kev ua zoo yeej kev ua phem raws li Vajtswv Txojlus qhia, yuav muaj txiaj ntsig zoo rau lwm tus thiab rau peb tus kheej. Peb txojkev hlub thiab kev zam txim yuav ua rau cov uas ntxub peb pom thiab pab kom lawv rov xav dua. Peb tej lus hais thiab tej haujlwm kev hlub yuav ua rau lawv lub siab muag thiab pauv hloov. Tiamsis txawm yog lawv tsis tau pauv hloov, los peb tus kheej twb dim ntawm txojkev chim siab thiab kev ntxub ntxaug lawm. Xaus lus hais tias, thaum peb mloog Vajtswv lus thiab zam txim rau peb cov yeebncuab, tus uas tau txais txiaj ntsig ua ntej tshaj ces yeej yog peb tus kheej ntag!
Thov Vajtswv,
Leej Txiv uas hlub tshua, ua tsaug uas vim hlub tshua, Koj thiaj qhia nyuam yaus zam txim rau cov yeebncuab thiab paub tso siab rau Koj txojkev txiav txim ncaj ncees. Thov pab kom nyuam yaus ua neej zam txim thiab ua yam zoo kovyeej kev phem, kom nyuam yaus lub neej kaj siab lug, xyivfab nrog Koj thiab nrog txhua tus. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Tom qab kawm zaj no, peb yuav tsum hloov yam dabtsi hauv peb lub neej?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoos: Malakaus 14
Kênh Youtube BHKTHN:
































