I Timautes 4:1-5
Nqe cim:
“Ib puas tsav yam uas Vajtswv tsim cia rau neeg noj puavleej zoo huv tibsi, tsis tas peb yuav caiv ib yam dabtsi li.” (I Timautes 4:4a)
Lus nug xav:
– Cov neeg raws kev ntseeg cuav qhia li cas??
– Timthawj Paulus tau kho cov lus qhia uas yuam kev ntawd li cas?
– Peb yuav tsum ua li cas kom tuav ruaj txojkev ntseeg hauv tus Tswv?
Thaum ntsib cov kev qhia cuav uas ntxias kom tibneeg tsis txhob ua raws li lub cev nqaij daim tawv txojkev cheemtsum kom tau nyob ze tus Tswv thiab ua tau neeg dawbhuv, uas yog qhia kom tsis txhob sib yuav thiab tsis txhob noj qee yam khoom noj (nqe 3). Timthawj Paulus tau hais tseeb meej txog txhua yam uas Vajtswv tau tsim los hais tias: “Ib puas tsav yam uas Vajtswv tsim cia rau neeg noj puavleej zoo huv tibsi” (nqe 4).
Kev quab yuam kom nyob tsis sib yuav yog “ua raws li dab qhia”, rau qhov kev sib yuav yog Vajtswv tsim los. Thaum tsim lub ntuj lub teb thiab txhua yam, phau Chivkeeb xaus lus hais tias: “Vajtswv pom tej uas nws tsim tau los ntawd nws txaus siab heev” (Chivkeeb 1:10, 12, 18, 25). Thiab tomqab uas tsim Adas, Evas thiab tsim txojkev sib yuav rau nkawd, Chivkeeb 1:31 kuj sau hais tias: “Vajtswv saib ib puas tsav yam uas nws tsim ntawd, thiab ua rau nws TXAUS SIAB HEEV”. Thawj zaj txujci tseemceeb uas Tswv Yexus ua yog nyob hauv ib rooj tshoob tom lub zos Kanas (Yauhas 2:1-12). Yog li ntawd, kev sib yuav hauv tus Tswv yog ib yam uas zoo heev, vim li ntawd cov neeg uas “qhia hais tias tsis txhob sib yuav”, saib kev sib yuav uas Vajtswv tsim los zoo li ib yam tav txojkev ua neej sab ntsuj plig, ces cov neeg ntawd yog “cov neeg siab phem” (nqe 2).
Qhov uas txwv “tsis txhob sib yuav” tsuas tau Timthawj Paulaus hais txog xwb tsis piav txhais, tiamsis qhov teebmeem ntawm kev noj haus tau nws piav meej thiab ntxaws dua. Cov neeg phem qhia hais tias “tej khoom noj muaj qee yam tsis txhob noj”, tiamsis Timthawj Paulus lees paub hais tias: “Ib puas tsav yam uas Vajtswv tsim cia rau neeg noj puavleej zoo huv tibsi, tsis tas peb yuav caiv ib yam dabtsi li” (nqe 3-4). Kev qhia kom tsis txhob noj, ua rau lub cev nqaij daim tawv txomnyem thiaj li dawbhuv yog “tej lus uas dab qhia”, peb yuav tsum “xub ua Vajtswv tsaug tso mam li noj”. Lo lus “ua Vajtswv tsaug” tau hais txog ob zaug hauv nqe 3 thiab nqe 4. Txhob saib tej khoom noj thiab kev sib yuav yog yam tav txojkev ua neej sab ntsuj plig, tiamsis peb yuav tsum “paub Vajtswv Txojlus uas yog txoj tseeb” qhia hais tias txhua yam Vajtswv tsim los puavpheej zoo (nqe 3-4). Hais raws lwm seem, tsis yog khoom noj xwb, tiamsis txhua yam hauv peb lub neej uas Vajtswv tau tsim los, twb raug ntxuav dawbhuv los ntawm peb kev nkag siab raws li Vajtswv Txojlus, los ntawm kev thov Vajtswv thiab los ntawm lubneej uas paub ua Vajtswv tsaug (nqe 3-5).
Vaj Ntsuj Plig qhia meej hais tias yav tom ntej yuav muaj qee leej tso kev ntseeg tseg tig mus ntseeg tej ntsujplig uas dag ntxias thiab tej lus uas dab qhia. Ntau zaus hauv Pawg Ntseeg, peb tsuas saib hlob kev txwv tsis pub ua yam ub yam no kom ceev tau lubneej dawbhuv, tiamsis ho tsis quavntsej txog Vajtswv Txojlus thiab tsis muaj txojkev sib raug zoo nrog tus Tswv. Qhov ntawd yog lub caij nyoog rau cov neeg uas tso tseg txoj kev ntseeg tuaj qhia “tej lus uas dab qhia”. Vajtswv cov menyuam yuav tsum ceevfaj thiaj tuav tau txojkev ntseeg ruaj khov hauv tus Tswv.
Thov Vajtswv,
Tus Tswv, nyuam yaus ua Koj tsaug vim txhua yam Koj tsim los puavleej zoo huvsi. Thov pab nyuam yaus nyob ze Koj txhua hnub los ntawm kev kawm Koj Txojlus, thov Vajtswv thiab muaj lubneej paub ua Koj tsaug. Nyuam yaus tuav Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb muaj siab xav li cas rau txhua yam uas Vajtswv pub rau peb?
Nyeem Vajluskub hauv peb xyoos: I Kauleethaus 10
Kênh Youtube BHKTHN:































