Mathais 23:13-15
Nqe cim:
“Vajtswv paub tej neeg uas tsis muaj nqis; Vajtswv pom neeg tej kev phem kev qias” (Yauj 11:11)
Lus nug rau sawvdaws xav:
– Tswv Yexus hais cov Falixais yam dabtsi?
– Vim li cas Nws hais lawv?
– Peb yuav tsum ua neej li cas kom tsis raug tus Tswv ntaus nqi tias yog neeg ntsejmuag ncaj siab nkhaus?
Mathais 23:13-33 qhia paub ntau zaus tus Tswv siv sob lus “nej yuav raug kev puastsuaj” los hais txog cov xibhwb uas qhia Vajtswv txoj kevcai thiab cov Falixais. Qhov no tsis yog ib sob lus hais txojkev xav, tiamsis yog ib sob lus hais txog tus Tswv txojkev txiav txim rau cov neeg no. “nej yuav raug kev puastsuaj” qhia paub tus Tswv txojkev mob siab thaum ntsia pom cov xibhwb uas qhia Vajtswv txoj kevcai thiab cov Falixais uas yog cov thawjcoj thaum ntawd tej haujlwm thiab kev ua neej.
Nyob hauv ntu Vajluskub no, Tswv Yexus hais txog lawv qhov uas ua ntsejmuag ncaj siab nkhaus, sob lus “ntsejmuag ncaj siab nkhaus” pivtxog cov tub ua yeebyam, tej lus uas lawv hais thiab tus mojyam ua saum lub samthiaj tsuas yog piav ua yeebyam xwb. Cov xibhwb uas qhia Vajtswv txoj kevcai thiab cov Falixais tabtom dag lwm tus; lawv xav hais tias lawv paub Vajtswv tiamsis qhov tseeb lawv tsis paub tiag; lawv xav tias lawv yog cov uas qhia tus Tswv zaj tiamsis tus Tswv tsis txib lawv; lawv xav tias lawv tau mus nyob saum ntuj ceebtsheej tiamsis thaum kawg tus Tswv hais tias Nws tsis paub lawv (Mathais 7:23). Cov xibhwb uas qhia Vajtswv txoj kevcai thiab cov Falixais tabtom yog cov neeg uas thaiv lwm tus kev mus ntuj ceebtsheej, tshaj qhov ntawd, lawv kuj tabtom yog cov neeg uas muab nra hnyav rau lwm tus ris, uas yog tsim ntau txoj kevcai coj; lawv ua rau cov neeg Yudais “tsimnyog poob rau hauv ntujtawg tshaj nej ob npaug” (nqe 15), txhais tau tias tsis muaj ib txojkev cia siab twg lawm.
Tswv Yexus hais tias: “Kuv yog txojkev, yog qhov tseeb thiab yog txojsia; tsis muaj leejtwg mus cuag tau Leej Txiv” (Yauhas 14:6). Vajtswv Txojlus ua tabpov rau cov neeg uas ntseeg Nws ntsig txog qhov uas qhia tshwm txaus nkaus thiab ib qhov chaw kaj siab uas tus Tswv muab pub rau cov neeg uas ntseeg Nws. Tswv Yexus yog tus uas los saum ntuj los, yog li Nws qhia tau rau peb paub Leej Txiv thiab ntuj ceebtsheej, tej uas tus Tswv qhia puavleej ntseeg siab tau: “Yeej tsis tau muaj leejtwg pom Vajtswv ib zaug li. Tsuas yog Leej Tub uas yog Vajtswv thiab nyob ntawm Leej Txiv ib sab, nws qhia Vajtswv rau sawvdaws paub xwb” (Yauhas 1:18). Yog li ntawd, Nws cov menyuam yog cov uas tau txais lub tswvyim saum ntuj yuav tsis ua neeg “ntsejmuag ncaj siab nkhaus” li (Yakaunpaus 3:17). Peb yuav tsum ua neej ncaj ncees rau tus Tswv thiab yus tus kheej, peb zeem paub tej uas peb ua tsis tau, tej kev txhaum thiab lees txim rau tus Tswv, thov Nws pab kom peb kovyeej. Peb kuj yuav tsum ua neej ncaj ncees rau cov kwvtij ntseeg, ib leeg pab ib leeg kom loj hlob rau txojkev ntseeg. Peb kuj tsis hais lossis ua ib yam dabtsi nyuaj rau lwm tus kom lawv txhawj, ntshai thiab tas kev cia siab hauv txojkev ntseeg. Cia li hais tej lus txhawb zog, txhim kho sawvdaws.
Thov Vajtswv,
Tus Tswv, Koj yog tus uas paub meej nyuam yaus lub siab. Thov pab kom nyuam yaus tsis ua neeg ntsejmuag ncaj siab nkhaus tiamsis ua neeg ncaj ncees tabmeeg Vajtswv thiab tej neeg uas nyob ib ncig; hais tej lus, ua tej haujlwm txhawb tau, kho tau lwm tus. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus lub npe thov, Amees.
Peb puas tabtom ua neeg ntsejmuag ncaj siab nkhaus tabmeeg Vajtswv thiab lwm tus?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoo: Tes Haujlwm 1
Kênh Youtube BHKTHN:



































