Efexus 2:11-18
Nqe cim:
“Qhov tseemceeb, raws li Vajtswv txoj Kevcai yuav luag txhua yam yuav tsum muaj nqaij ntuag ntshav nrog thiaj raws li kevcai. Yog nqaij tsis ntuag ntshav tsis nrog Vajtswv yeej zam tsis tau neeg lub txim.” (Henplais 9:22)
Lus nug xav:
– Tswv Yexus tau ua dabtsi kom haiv neeg Yudais thiab lwm haivneeg tau sib raug zoo nrog Vajtswv tus uas ncaj ncees?
– Vajtswv txojkev ncaj ncees thiab txojkev hlub qhia tshwm saum ntoo khaublig li cas?
– Dhau ntawm tus Tswv tus ntoo khaublig, peb tau txais dabtsi?
Timthawj Paulus tau sau ntawv rau cov ntseeg hauv Efexus uas feem ntau yog lwm haiv neeg. Lawv raug cov neeg Yudais saib tsis taus thiab thuam hais tias cov uas “tsis ua kevcai txiav”. Thaum tus Cawmseej tsis tau los, lawv “tsis muaj feem ua neeg Yixayees, thiab tsis muaj cai koom tej lus uas Vajtswv cog tseg, nyob hauv lub ntiajteb no tsis muaj chaw vam thiab tsis muaj Vajtswv”. Yuav kom tau rov sib raug zoo nrog Vajtswv tus uas ncaj ncees, Vajtswv taij kom yuav tsum muaj ib tug tsiaj theej txhoj tuag txhiv, nqaij ntuag ntshav nrog thiaj li tau zam txim (Henplais 9:22). Tswv Yexus tau ua txhij txhua ob yam ntawd rau ob pab neeg, uas yog haiv neeg Yixalayees thiab lwm haivneeg (nqe 13). “Yexus Khetos yeej ibtxwm tsis muaj txim, tiamsis Vajtswv muab peb lub txim rau nws ris. Vajtswv ua li ntawd kom peb cov uas nrog Yexus Khetos koom ib txojsia ua tau neeg ncaj ncees ib yam li Vajtswv yog tus uas ncaj ncees” (II Kauleethaus 5:21).
Saum ntoo khaublig, Vajtswv txojkev ncaj ncees thiab txojkev dawbhuv tau ua tiav los ntawm ib tug neeg uas ua lubneej raws li Vajtswv Txoj Kevcai txhij txhua uas yog Tswv Yexus. Nws tau ua tiav txojkev cawm tibneeg dim ntawm qhov kev txiav txim ntawm “cov Yudais txoj kevcai”. Ntawd kuj yog qhov chaw uas Vajtswv txojkev hlub tau qhia tshwm dhau ntawm tes haujlwm tseeb tiag, raws li Vajtswv Txojlus hais tias: “Tiamsis Vajtswv qhia rau peb hais tias Vajtswv hlub peb kawg li, rau qhov thaum peb tseem ua neeg txhaum Yexus Khetos tuag txhiv peb” (Loos 5:8). Saum ntoo khaublig tsis yog qhov kev raug swb li neeg ntiajteb xav yuam kev, tiamsis yog qhov chaw uas Vajtswv txojkev ncaj ncees thiab txojkev hlub tau qhia tshwm kom tibneeg pom txog lub tswvyim thiab lub hwjchim loj kawg nkaus ntawm Txojmoo Zoo Cawmdim!
Tswv Yexus tau fij Nws txojsia los rhuav tshem daim phab ntsa uas thaiv kom ob pab neeg tau sib haum xeeb nrog Vajtswv thiab sib haum xeeb ua ke, kom lawv tau koom siab pehawm Leej Txiv (nqe 14-18). Hais tau hais tias, dhau ntawm tus ntoo khaublig mas tagnrho tibneeg ntiajteb, suav tagnrho haiv neeg Yixalayees, lwm haivneeg thiab peb niaj hnub nimno thiaj rov tau sib haum xeeb nrog Vajtswv, thiab txij ntawd coj tau txojkev sib haum xeeb los rau peb. No tsis yog txojkev sib haum xeeb raws li neeg ntiajteb txojkev xav tiamsis yog kev koom siab hauv Vaj Ntsujplig, “Vim Yexus Khetos tuag li ntawd, nws thiaj rhuav tau qhov uas ob haivneeg ntawd ua yeebncuab kom lawv los ua tau ib pab, thiab coj lawv rov los cuag Vajtswv” (nqe 16). Tus Cawmseej tus ntoo khaublig ua tiav Vajtswv txojkev ncaj ncees thiab coj tagnrho Nws haivneeg los koom siab pehawm tus Tswv ua ke tsis muaj kev xaiv ntsejmuag ntxiv lawm. Rau qhov, “peb txhua tus uas ntseeg Yexus Khetos, tsis hais cov Yudais thiab lwm haivneeg, peb mus cuag tau Vajtswv, rau qhov peb puavleej koom Vajtswv tib tug Ntsujplig xwb” (nqe 18).
Thov Vajtswv,
Leej Txiv uas Ncaj Ncees, nyuam yaus ua Tswv Yexus tsaug vim Nws tau nchuav ntshav saum ntoo khaublig los kom nyuam yaus tau rov sib haum xeeb nrog Koj! Thov pab nyuam yaus sib haum xeeb, koom siab ua ke hauv Vaj Ntsujplig kom sawvdaws koom siab pehawm Koj thiab ua lubneej rau Koj. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb yuav ua dabtsi los qhia tshwm nplooj siab ua tsaug rau tus Tswv txojkev tuag txhiv saum ntoo khaublig?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoos: Daniyees 9
Kênh Youtube BHKTHN:

































