I Petus 5:1-4
Nqe cim:
“Nej yuav tsum yug pab yaj uas Vajtswv muab tso rau nej saib. Vajtswv twb pom zoo muab txoj haulwm ntawd rau nej ua lawm. Yog li ntawd, nej yuav tsum zoo siab hlo ua tsis txhob lam tuav txoj haujlwm ntawd. Nej yuav tsum muab siab rau ua tiag tiag, tsis txhob pheej xav txog tej nqi zog uas nej yuav tau xwb” (I Petus 5:2)
Lus nug xav:
– “Cov txwjlaug” yog hais txog leejtwg?
– Feem xyuam, cwjpwm thiab nqi zog muab rau lawv yog dabtsi?
– Peb tabtom ua feem xyuam yug yaj zoo li cas?
Txuas ntxiv cov lus ntuas cov ntseeg uas tabtom raug kev txomnyem, sim siab kom cia li ua tej haujlwm zoo thiab tso siab rau tus Tswv uas tsim neeg (I Petus 4:12-19), Timthawj Petus ntuas “cov txwjlaug”. Thaum hais txog “cov txwjlaug”, Petus xav hais rau cov thawjcoj hauv Pawg Ntseeg. Nyob rau lub tsamthawj nimno, cov txwjlaug ntawd yog peb cov uas tabtom tau tus Tswv cob haujlwm yug Nws cov yaj uas loj thiab me lossis cov menyuam hauv tsevneeg.
Hauv lub luag haujlwm ua txwjlaug, Timthawj Petus yog tus uas xub ua tes haujlwm Tswv Yexus cob yug yaj ua ntej nyob ntawm ntug hiavtxwv Tinpelias: “Cia li yug kuv pab yaj” (Yauhas 21:17), uas twb muab cob rau txhua tus “ua txwjlaug” hais tias “Nej yuav tsum yug pab yaj uas Vajtswv muab tso rau nej saib” (nqe 2). Petus ua tibzoo qhia cov neeg yug yaj yuav tsum ua tiav feem xyuam Vajtswv pub los ntawm tus cwjpwm: Tim ib, tas siab tas ntsws ua haujlwm, “tsis yog yuam nej lub siab tiamsis zoo siab ua, tsis yog ntshaw tej nyiaj txiag uas yuav tau tiamsis kub siab ua” (nqe 2). Tim ob, tus neeg yug yaj tsis siv hwjchim los tswj pab yaj uas tus Tswv cob, tiamsis ua tes haujlwm ntawd los ntawm kev ua qauv ntseeg thiab ua zoo rau pab yaj xyaum. Tsis txhob ua tus neeg ib yam, ua neej txawv ib yam (nqe 3; Malakaus 10:42-45). Tim peb, yuav tsum paub meej, peb txhua tus tsuas yog cov neeg yug yaj yau, muaj Tswv Yexus ua tus Tswv, Nws yog “tus Tswv yug yaj uas loj kawg” (nqe 4) cob rau cov neeg yug yaj pab yaj coob lossis tsawg, uas Nws twb muab Nws cov ntshav los tuag txhiv. Tsis txhob xav txog tej khoom, hwjchim, meejmom, koob npe, kev qhuas lossis ib yam dabtsi uas yog ntiajteb li, tiamsis cia li xav txog qhov nqi zog muaj nqis nyob saum ntuj tos peb cov ua tubtxib ncaj ncees, uas yog “kausmom kub cia ntsa iab” tus Tswv yug yaj loj muab rau peb thaum Nws rov qab los (nqe 4).
Nimno, peb txhua tus puavleej yug tus Tswv pab yaj. Peb tsis saib pab yaj ntawd coob lossis tsawg, tiamsis cia li txo hwjchim tu, saib xyuas pab yaj sab ntsujplig los ntawm kev txaus siab ua, tsis yog caum tej nqi zog nyiaj txiag, lossis koob npe rau tus kheej. Xav kom tau li ntawd, peb yuav tsum nquag kawm Vajtswv Txojlus, ua raws li Nws Txojlus qhia kom peb ua tau tus qauv zoo rau pab yaj. Thaum peb tas siab, ncaj ncees thiab tas zog ua tubqhe rau pab yaj raws lis Tswv Yexus ua, ces peb yuav tau txais lub kausmom kub ci ntsa iab uas tus Tswv muab pub rau peb cov uas hlub Nws.
Thov Vajtswv,
Vajtswv tus uas yog Thawj yug yaj uas zoo, thov Koj ntxiv dag zog thiab kev rau siab rau nyuam yaus kom ua tiav feem xyuam ua tus yug yaj rau hauv Pawg Ntseeg thiab tsevneeg. Thov pab kom nyuam yaus ua tau tubqhe zoo, ncaj ncees rau Koj. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus lub npe thov, Amees.
Peb puas tas siab hmov tshua, saib xyuas pab yaj uas Vajtswv muab tso rau peb saib?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoo: Tshwmsim 1
Kênh Youtube BHKTHN:


































