1 Timautes 5:3-16
Nqe cim:
“Yog hais tias tus pojniam uas ntseeg Vajtswv muaj ib tug pojntsuam nyob hauv nws tsev, nws yuav tsum pab, tsis txhob muab tes haujlwm ntawd tso rau cov ntseeg. Cia cov ntseeg pab cov pojntsuam uas tsis muaj leejtwg pab xwb” (1 Timautes 5:16)
Lus nug xav:
– Timthawj Paulus ntuas xibhwb Timautes yuav tsum ua dabtsi rau cov pojntsuam?
– Muaj tsawg pab pojntsuam hais txog ntawm no?
– Peb thiab Pawg ntseeg yuav tsum ua dabtsi rau cov pojntsuam uas nyob ibncig ntawm yus?
Hauv ntu Vajluskub hnub no, timthawj Paulus pab tshwjxeeb rau xibhwb Timautes kom nws cais meej rau tej pab pojntsuam thiab tus cai uas yuav pab cov pojntsuam ntawd, vim Pawg ntseeg tej nyiaj txiag yuav tsum siv kom yog chaws (nqe 16), kuj tsis cia tus uas tau kev pab dhau los ua tus neeg uas nyob khoob pheej mus tsim kev kub ntxov rau ub rau no (nqe 13).
Muaj peb pab pojntsuam hais txog ntawm no. Pab tim 1, yog cov pojntsuam uas muaj menyuam, xeebntxwv (nqe 4, 8, 16), mas cov menyuam thiab cov xeebntxwv yuav tsum muaj feemxyuam tu nws. Qhov no ib ked yuav tsis “ua nra rau pawg ntseeg” (nqe 16 HMOWSV), ib ked yog tes haujlwm “ua pauj lawv niam lawv txiv tej txiaj ntsig”, “vim qhov uas ua li no haum Vajtswv lub siab” (nqe 4, 8). Cov menyuam, xeebntxwv twg, tsis tu, tsis quavntsej nws tsev neeg mas “tus ntawd twb tso kev ntseeg tseg lawm” (nqe 8).
Pab pojntsuam tim ob yog cov “pojntsuam uas tseem hluas” (nqe 11-15). Pab pojntsuam no yog Pawg ntseeg pab, lawv yuav dhau los nyob khoob thiab yuav “mus cuavzos rau qhov ub qhov no”, “ua neeg taug xaiv”, “hais tej lus tsis tsimnyog hais” thiab raug tej kev lomzem ntxias lawv tso Yexus Khetos tseg mas yuav yog qhov ntau dua. Vim li ntawd, kom lawv tus kheej tsis ua kev rau yeebncuab thuam, tsis ntxeev siab rau kev ntseeg vim txoj kev ntshaw, mas timthawj Paulus thiaj ntuas lawv hais tias “cov pojntsuam uas tseem hluas rov qab yuav txiv, muaj tub muaj ki thiab tu vaj tu tsev” (nqe 14).
Pab pojntsuam tim peb, timthawj Paulus ntuas kom xibhwb Timautes yuav tsum hmov tshua txog yog “cov pojntsuam uas tsis muaj leejtwg pab” (nqe 3, 5, 9-10, 16). Ntawd yog cov pojntsuam laus uas tsis muaj lub chaw vam. Vim lub teb lub chaw thaum ub, tsis muaj kev saib xyuas kev noj kev haus kev pab cuam rau cov laus, thiaj nyuaj heev rau cov pojntsuam laus hauv kev nrhiav noj nrhiav haus, vim li ntawd Pawg ntseeg yuav tsum hmov tshua “pab lawv” (nqe 16).
Txij tiam Vajluskub qub los kev pab cov pojntsuam yog ib tes haujlwm uas pheej hais txog lawd (2 Kevcai 14:29; Ntawv Nkauj 94:6; Malakis 3:5). Tswv Yexus tau muab Nws suav nrog rau cov neeg txomnyem “thaum uas nej tau pab kuv cov kwvtij no ib tug, txawm yog tus ntawd muaj hwjchim yau dua cov los nej tseem pab nws thiab, qhov uas nej pab tus ntawd, twb yog nej pab kuv ntag!” (Mathais 25:40). Vim li ntawd, feem xyuam tu cov pojntsuam tsis muaj leejtwg pab thiab txomnyem ces yog peb txhua tus ntseeg feem xyuam uas yuav tsum pab. Peb txhua tus thiab Pawg ntseeg yuav tsum hmov tshua cov txomnyem hauv peb tsev neeg, txheeb ze, cov pojntsuam xyoo laus, cov tsis muaj txijnkawm hauv Pawg ntseeg cia kom peb pab ib yam dabtsi twg meej meej rau lawv, kom txhawb tau lawv kev ntseeg thiab tsawg txomnyem dua.
Thov Vajtswv,
Vajtswv, thov pab nyuam yaus muaj lub siab davfo cev nyuam yaus ob txhais tes mus pab cov uas cheem tsum pab, tshwjxeeb cov neeg txomnyem thiab cov pojntsuam uas nyob ibncig ntawm nyuam yaus kom txhawb tau lawv kev ntseeg. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Muaj tsawg zaus peb twb hmov tshua thiab pab cov pojntsuam ibncig ntawm yus lawm?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoos: Daniyees 2
Kênh Youtube BHKTHN:
































