Mathais 23:34-36
Nqe cim:
“Kuv qhia tseeb rau nej hais tias, cov neeg tiam no yuav tau ris cov neeg uas tua neeg ntawd lub txim huv tibsi!” (Mathais 23:36)
Lus nug xav:
– Tswv Yexus hais tias cov neeg Yudais yuav ua li cas rau tus Tswv cov tubtxib?
– Lawv yuav raug qhov teebmeem dabtsi?
– Peb tau txais kev txhawb zog li cas thaum nyob hauv lub tsamthawj uas raug tsimtxom vim txojkev ntseeg?
Tswv Yexus siv cov lus uas peb yeej ib txwm paub, xws li “cov uas cev Vajtswv lus, cov neeg muaj tswvyim thiab cov xibhwb” los qhia txog cov thawjcoj hauv Pawg Ntseeg xubthawj. Tus Tswv cevlus ua ntej txog tej uas cov thawjcoj sab ntsujplig ntsejmuag ncaj siab nkhaus thiab cov neeg Yudais yuav ua rau cov neeg uas qhia tshwm lawv txojkev ntseeg tus Tswv. Lawv yuav ntsib kev tsimtxom ua nruj ua tsiv ntawm cov neeg Yudais, qee leej yuav raug tua, raug ntsia rau saum ntoo khaublig, raug nplawm, raug nrhiav caum tua mus rau txhua qhov. Cov neeg ncaj ncees uas tuag vim txojkev ntseeg cov ntshav yuav nchuav thoob ntiajteb, thiab vim qhov kev tsimtxom cov ntseeg pib ntawm cov neeg Yudais tuaj, lawv thiaj raug ris lub txim tua cov neeg ncaj ncees.
Tswv Yexus rov piavtxog txog txij li Anpees tiam mus txog rau Xakhaliyas, uas yog tus Cevlus kawg hauv Vajluskub Qub tiam, yog tus uas raug tua “ntawm lub Tuamtsev thiab lub thaj fij kis nruab nrab” (nqe 35). Qhov ntawd qhia tau hais tias kev tsimtxom cov ntseeg tsis yog ib tes haujlwm tshiab uas cov neeg Yudais nyuam qhuav ua, tiamsis yav dhau los lawv twb tsimtxom tus Tswv cov Cevlus ntau zaus lawm. Tswv Yexus xaus lus txog txojkev rau txim uas Nws yuav ua rau cov neeg Yudais hais tias: “Kuv qhia tseeb rau nej hais tias, cov neeg tiam no yuav tau ris cov neeg uas tua neeg ntawd lub txim huv tibsi!”. Tus Tswv Yexus lo lus cev tseg ntawd tau tshwmsim muaj tseeb rau xyoo 70 TY.
Cov ntseeg Tswv Yexus niaj hnub nimno kuj ntsib tej kev tawmtsam, kev tsimtxom thaum qhia tshwm lawv txojkev ntseeg tus Tswv. Tswv Yexus twb ceebtoom rau cov thwjtim hais tias: “Nej yuav tsum nco ntsoov tej lus uas kuv qhia rau nej hais tias: Tus tub qhe yeej tsis muaj hwjchim loj dua nws tus tswv. Yog lawv tsimtxom kuv, lawv yuav tsimtxom nej thiab…” (Yauhas 15:20). Peb tau txais kev txhawb zog khov kho rau txojkev ntseeg thaum peb saib mus rau cov uas ua qauv tuag vim kev ntseeg hauv tiam xubthawj. Lawv txaus siab tuag kom tuav tau txojkev ntseeg. Thaum nyob hauv lub tsamthawj uas nyuaj siab, raug tsimtxom, peb paub hais tias peb tsis nyob tibleeg, rau qhov txhua tus uas ntseeg Tswv Yexus yeej raug kev nyuaj siab thiab tsimtxom li peb, ib yam li Timthawj Petus tau qhia tias: “Nej yuav tsum muab siab rau ntseeg thiab tawmtsam dab Ntxwgnyoog, rau qhov nej twb paub lawm hais tias cov kwvtij ntseeg uas nyob thoob plaws hauv qab ntuj no, lawv tabtom raug kev tsimtxom ib yam li nej raug thiab” (I Petus 5:9). Peb kuj paub hais tias Vajtswv twb ua tiav tej lus cogtseg txog cov neeg Yudais li cas, ces Nws kuj yuav ua kom tiav tej lus cogtseg txog kev txiav txim rau tagnrho tibneeg ntiajteb ib yam li ntawd, raws li Vajtswv Txojlus qhia hais tias: “Tiamsis Vajtswv ceev lub ntiajteb thiab lub ntuj uas niaj hnub nimno muaj nyob rau hluavtaws hlawv raws li Vajtswv tau hais tseg lawm. Vajtswv yuav ceev cia mus txog hnub uas cov neeg ua phem raug txiav txim thiab raug puastsuaj” (II Petus 3:7).
Thov Vajtswv,
Tus Tswv uas muaj kev hlub, ua Koj tsaug vim nyuam yaus tau paub Koj, thov pub dag zog tshiab rau nyuam yaus kom thev taus tej kev nyuaj siab, tsimtxom thiab tuav ruaj txojkev ntseeg caum Koj qab mus txog hnub kawg. Nyuam yaus tuav Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb puas xav kom thaum kawg peb tau ntsib tus Tswv lossis xav raug Nws txiav txim? Peb yuav tsum ua tibzoo xav thiab txiav txim siab tamsim no!
Nyeem Vajluskub hauv peb xyoos: Ntawv Nkauj 81-82
Kênh Youtube BHKTHN:
































