Loos 14:13-23
Nqe cim:
“Yog li ntawd, peb yuav tsum muab siab rau ua tej uas yuav ua rau sawvdaws nyob sib haumxeeb thiab ua tej uas yuav txhawb tau lwm tus lub zog xwb.” (Loos 14:19)
Lus nug rau sawvdaws xav:
– Timthawj Paulus hais li cas txog kev noj haus?
– Los ntawm yam twg cov ntseeg Yexus yuav tsum ua kom muaj kev sib haumxeeb thiab ib leeg ua qauv rau ib leeg?
– Peb cheemtsum hloov yam dabtsi kom tsis txhob ua rau lwm tus yuam kev?
Qhov uas noj tej tsiaj tsis huv thiab noj tej zaub mov fij rau dab mlom yog lub ntsiab lus uas cov ntseeg pheej sib cav sib ceg nyob hauv cov ntseeg Yexus. Timthawj Paulus twb yog tus uas coj txoj kevcai caiv nruj heev tiamsis nimno Paulus hais tias: “Hauv tus Tswv Yexus kuv paub thiab ruaj siab tias tsis muaj ib yam dabtsi uas nws cia li qias nws xwb, tiamsis yog leejtwg xav tias yam twg qias tsis huv mas yam ntawd kuj qias tsis huv rau tus ntawd.” (nqe 14 HMOWVS). Tswv Yexus kuj qhia cov thwjtim ib yam li ntawd thiab (Malakaus 7:15-23). Timthawj Paulus hais tias: “Rau qhov Vajtswv lub tebchaws tsis yog kev noj kev haus, tiamsis yog kev ncaj ncees, kev thajyeeb thiab kev zoo siab uas Vaj Ntsujplig tus Dawbhuv pub rau peb.” (nqe 17). Yog li, ua rau cov ntseeg nyuaj siab rau ib yam zaub mov noj twg ces yog tsis ua raws li txojkev hlub ua, rau qhov ua rau lwm tus yuam kev (nqe 15-16). Thaum peb rau siab ntso ua raws li txojkev ncaj ncees, kaj siab thiab zoo siab hauv Vaj Ntsujplig ces tej kev sib txawv xws li txoj kevcai caiv kev noj haus, caiv hnub Xanpataus lossis tej kab kevcai yuav tsis nyuaj rau peb ua. Peb txhua tus cia li ua tej uas ua rau sawvdaws nyob sib haumxeeb thiab ib leeg txhim kho ib leeg (nqe 19). Peb yuav txhim kho tsis tau thiab ua tsis tau qauv yog hais tias peb pheej sib cav, txiav txim rau tej haujlwm tsis muaj qab hau, ib leeg thuam ib leeg vim kev xav sib txawv.
Cia kom ua tau qhov no, cov ntseeg Yexus yuav tsum ua raws nraim li cov lw: Thib ib, Tuav yus txojkev ntseeg kom ruaj: “Tej uas nej ntseeg hais tias noj tau, nej cia li noj, tsuas cia Vajtswv thiab nej paub xwb. Tus uas noj tej uas nws lub siab qhia hais tias noj tsis txhaum, tus ntawd yeej tsis nyuaj siab.” (nqe 22). Yog leejtwg ntseeg hais tias noj tsis tau tej tsiaj tsis huv lossis tej zaub mov fij rau dab mlom ces tsis txhob noj. Yog leejtwg ntseeg hais tias txhua yam zaub tsis ua rau nws qias ces cia li ua Vajtswv tsaug noj. “Yog li ntawd, nej yuav noj yuav haus lossis yuav ua ib yam dabtsi, nej yuav tsum ua kom Vajtswv tau ntsejmuag.” (I Kauleethaus 10:31).
Thib ob, tsis txiav txim thiab tsis ua rau lwm tus yuam kev (nqe 13). Yuav tsum nco ntsoov hais tias tus Tswv yuav txiav txim raws li txhua tus txojkev ntseeg. Txhua tus nyias yuav tsum ris nyias tes haujlwm uas tau ua los lawm. Tsis txhob pheej ua tus txiav txim rau lwm tus, peb yuav tsum tig los saib yus tus kheej. Ceevfaj tej uas yus ua rau lwm tus yuam kev. Yog vim yus tej kev noj haus ua rau lwm tus ua txhaum ces tsis txhob ua. “Peb yeej muaj cai ua tau txhua yam.” Yeej muaj tseeb li ntawd tiag, tiamsis tsis yog txhua yam ntawd yuav zoo rau lawv huv tibsi. Peb yeej muaj cai ua tau txhua yam.” Tiamsis tsis yog txhua yam ntawd yuav pab tau lawv huv tibsi.” (I Kauleethaus 10:23).
Thov Vajtswv,
Vajtswv, thov Koj zam txim vim nyuam yaus pheej txiav txim thiab ua rau cov kwvtij ntseeg ua yuam kev. Thov Koj pub kom nyuam yaus muaj lub siab hlub, muaj tswvyim ua raws li Koj Txojlus qhia, paub cais yam uas yog thiab tsis yog, nyuam yaus thiaj txhim kho tau nyuam yaus txojkev ntseeg thiab cov ntseeg txojkev ntseeg. Nyuam yaus tuav Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Tes haujlwm uas peb ua thiab tej lus peb hais puas txhim tau kev ntseeg thiab kev ua qauv rau lwm tus?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoo: Yaxayas 9
Kênh Youtube BHKTHN: