Kalatias 4:8-20
Nqe cim:
“Yog tamsim no kuv nrog nej nyob, kuv yuav ua tib zoo qhia nej, rau qhov kuv txhawj nej heev.” (Kalatias 4:20)
Lus nug rau sawvdaws xav:
– Cov teebmeem uas cov ntseeg Kalatias tabtom ntsib yog dabtsi?
– Timthawj Paulus hais qhov twg rau lawv thiab hais tus cwjpwm li cas?
– Paulus ntsib kev nyuaj dabtsi thaum qhia rau lawv?
– Peb kawm tau dabtsi dhau los ntawm Paulus lub siab?
Txawv li lwm tsab ntawv uas Timthawj Paulus sau, tom qab uas hais lus noj qab nyob zoo, muaj lus ua tsaug thiab qhuas, hauv tsab ntawv uas xa mus rau cov ntseeg Kalatias, Paulus cem ncaj qha, thiab siv ntau lo lus hnyav heev xws li “cov neeg Kalatias uas ruam” lossis “ua li cas nej yuav ruam ua luaj” (Kalatias 3:1, 3)… Yog li ntawd, ntau tus yuav xav tias Timthawj Paulus yog ib tug neeg coj nruj heev, tsis muaj lub siab hlub. Tiamsis ntu Vajluskub hnub no ua rau peb pom Paulus ua lwm seem lus hais. Paulus muaj kev hlub, thiab txhawj cov neeg Kalatias heev li. Muab yus tso rau feemxyuam ua ib leej niam, “kuv txhawj nej ib yam li tus pojniam uas yuav yug menyuam” (nqe 19), Paulus qhia nws lub siab rau lawv tias nws txhawj cov ntseeg uas yog lwm haivneeg thaum pom lawv pheej caiv “hnub, hli, caijnyoog, xyoo” zoo ib yam li cov neeg Yudais (nqe 10). Paulus kuj txhawj thaum pom lawv cov uas yav tas los ibtxwm txais tos nws, lawv tsis zeem paub cov neeg uas coj cov Yudais txoj kevcai tabtom kub siab lug qhia lawv ntawd “tsis paub xyov puas yog lawv lub siab ncaj tiag” (nqe 17-18). Paulus nco txog yav tas lawv txais tos nws zoo ib yam li “Vajtswv ib tug timtswv”, “ib yam li kuv yog Yexus Khetos ntag.” (nqe 14), thiab Paulus nyuaj siab thaum nug cov lus; nej txojkev zoo siab dua twg lawm (nqe 15)! Tshwjxeeb Paulus muab cov ntseeg hu ua “cov menyuam” (nqe 19-20), thiab kuj tsis txajmuag qhia qhov uas nws nyuaj siab txog lawv, cov lus uas nws cem hnyav rau lawv, Paulus yeej tsis xav hais li ntawd (nqe 20).
Ua lwm seem hais, txawm yog nyuaj siab thiab paub tias qhov uas Paulus cem lawv yuav ua rau lawv tsis hlub nws, lawv saib nws zoo li yeebncuab los Timthawj Paulus yeej tsis ntshai qhia qhov tseeb ntsigtxog lawv kev ntseeg (nqe 8-11, 15-17 thiab cov ntu tshooj ua ntej). Paulus xav hais qhov tseeb ntsigtxog tej uas lawv tau ua yuam kev tabmeeg kom muaj kev txhim kho dua tsis txhob yog xyav lawv moo tsis zoo.
Muaj qee zaus peb hais tseeb rau yus cov kwvtij cia li ua rau lawv txajmuag txav deb peb thiab tsis suav tias peb yog phoojywg, ua rau peb tsis kam hais. Kuj muaj qee zaus peb tawm suab kho tabmeeg tiamsis tej lus peb hais zoo li tsis muaj kev hlub pab tsis tau luag. Puas muaj ib tug kwvtij twg uas peb pom tau tias yuav hais tau tabmeeg kom lawv paub tej uas lawv ua yuam kev ntawd? Kawm Timthawj Paulus lub siab, cia li pab tus neeg uas cheemtsum kev ntuas, txhawj, nyuaj siab thiab muab kev hlub los txhim kho.
Thov Vajtswv,
Vajtswv, thov Koj pab kom nyuam yaus ua taus siab tawv thaum ntsib tej lus ntuas yog thiab tseeb. Thov Koj ua rau nyuam yaus ua taus siab tawv hais tabmeeg lwm tus qhov txhaum los ntawm nplooj siab hlub thaum lawv ua yuam kev. Nyuam yaus tuav Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb puas tau hais ncaj qha qhov uas lawv ua yuam kev lawm tau?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoo: Yaxayas 15-16
Kênh Youtube BHKTHN: