Titus 3:12-15
Nqe cim:
“Nej tsis txhob xav txog nej xwb, tiamsis nej yuav tsum xav txog lwm tus thiab” (Filipis 2:4).
Lus nug rau sawvdaws xav:
– Thaum xaus tsab ntawv, Timthawj Paulus qhuab ntuas Titus thiab cov ntseeg yuav tsum ua tej yam twg?
– Tej lus ntawd qhia pom Timthawj Paulus nplooj siab zoo licas?
– Peb kawm tau dabtsi dhau ntawm Timthawj Paulus tej lus?
Thaum xaus tsab ntawv, Timthawj Paulus hais rau Titus hais tias: “Yog thaum twg kuv txib Athenas lossis Tikhikus tuaj nyob tim ko, saib koj puas khoom tuaj nrog kuv nyob pem lub nroog Nikaupaulis, rau qhov kuv xav hais tias thaum txog lub caij ntuj no kuv yuav mus nyob ib ntus hauv lub nroog ntawd” (nqe 12). Yog tus coj sab ntsujplig, Timthawj Paulus paub faib haujlwm rau txhua tus raws li Pawg Ntseeg tej ntu caijnyoog. Nyob ntu sijhawm no, Athenas lossis Tikhikus yuav tau xa tuaj saibxyuas Pawg Ntseeg Kaletes, tshuav Titus yuav tuaj nrog Timthawj Paulus nyob uake. Hais txog Xenas thiab Apaulaus, yog ob tug uas xa tsab ntawv, Timthawj Paulus kuj tsis hnov qab hais txog nkawd hais tias: “Koj yuav tsum pab xa Xenas uas yog tus txheem plaub thiab Apaulaus mus, thiab saib nkawd puas muaj qhov txhia chaw txhij” (nqe 13). Hais txog cov ntseeg hauv koog povtxwv Kaletes, Timthawj Paulus qhuab ntuas hais tias: “Koj yuav tsum qhia cov ntseeg kom lawv xyaum ua txhua yam haujlwm zoo, thiab paub npaj tej uas yuav pab tau sawvdaws, thaum muaj haujlwm tseemceeb sawvdaws thiaj tau siv. Tsis tsimnyog cov ntseeg yuav ua dog ua dig” (nqe 14).
Tej lus uas Timthawj Paulus hais qhia pom kev hmov tshua thiab kev ua haujlwm kawg siab ntsws ntawm ib tug neeg ua tus Tswv haujlwm. Nws tsis quavntsej txog tus kheej kev cheemtsum tiamsis tas siab tas ntsws txhawj rau lwm tus, tsis hais Pawg Ntseeg kev cheemtsum sab ntsujplig mus rau cov kwvtij koom ua haujlwm lubneej sab nqaij tawv. Nws kuj tsis hnov qab qhuab ntuas kom cov ntseeg ua tej haujlwm zoo, lub homphiaj yog pab kom lawv ua neej tawg paj txi txiv ntau ntxiv pub rau Vajtswv. Nws kuj txhawb Titus thiab cov ntseeg hauv koog povtxwv Kaletes lub zog hais tias lawv tsis ua ntsuag nos hauv sab kev ntseeg, nws hais tias: “Txhua tus uas nrog kuv nyob ntawm no, lawv puavleej hais noj qab nyob zoo rau koj. Thov koj hais peb tej lus noj qab nyob zoo rau cov ntseeg” (nqe 15). Nyob hauv lo lus thov Vajtswv xaus tsab ntawv, Timthawj Paulus qhia pom yam txhawb nws lub zog loj tshaj qhov nws ntshaw ntawm Titus thiab cov ntseeg hauv koog povtxwv Kaletes, ntawd yog lawv tau nyob hauv Vajtswv txojkev hlub uas tsis paub kawg.
Dhau ntawm Timthawj Paulus tej lus nkaw, peb pom txog nws nplooj siab pub rau Titus thiab Pawg Ntseeg hauv koog povtxwv Kaletes, ntawd yog kev hmov tshua thiab kev sib pab ua tus Tswv haujlwm. Tus neeg ua Vajtswv haujlwm tsis yog tsuas paub ua tej haujlwm raws kev raws cai xwb, tiamsis kuj yuav tsum ceevfaj txog kev ua zoo rau tus uas yus tabtom coj, sib txhawb zog ua haujlwm zoo, thov Vajtswv sib pab kom txhua tus nyob ruaj hauv tus Tswv txojkev cawmdim. Vam thiab cia siab hais tias peb txhua tus yuav niaj hnub ua neej raws li tus Tswv tej lus qhia, niaj hnub xav txog kev ua zoo rau lwm tus, tshwjxeeb yog ua rau cov uas nyob hauv Vajtswv Pawg Ntseeg (Filipis 2:4).
Thov Vajtswv,
Vajtswv, thov ua Koj tsaug vim Koj cawm nyuam yaus dim kev txhaum, pub nyuam yaus tau los ua Koj tes haujlwm. Thov Koj pub rau nyuam yaus muaj nplooj siab xav txog lwm tus, tas siab ua Koj haujlwm thiab pab lwm tus. Nyuam yaus tuav Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb puas sib hmov tshua, sib pab, sib txhawb ua tus Tswv haujlwm lawm tau?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoos: II Vajntxwv 23
Kênh Youtube BHKTHN: