II Petus 2:1-3
Nqe cim:
“Yav tas los cov Yixalayees muaj cov cev Vajtswv lus uas qhia tseeb thiab cov uas qhia tsis tseeb, niaj hnub no nej yeej yuav muaj cov xibhwb uas qhia tsis tseeb ib yam li txheej thaum thiab. Lawv yuav qhia tej zaj uas yuav coj nej mus raug kev puastsuaj rau nej, thiab lawv yuav tsis lees hais tias lawv paub Yexus Khetos tus uas tuag txhiv lawv lawm, thiab tib ntsais muag xwb lawv yuav raug kev puastsuaj.” (II Petus 2:1)
Lus nug xav:
– Timthawj Petus ceebtoom Pawg Ntseeg txog yam txaus ntshai dabtsi?
– Tej lus qhia cuav no ua kev puas tsuaj loj npaum li cas?
– Cov neeg uas coj tej lus qhia cuav no los rau hauv Pawg Ntseeg yuav raug li cas?
Qhov kawg ntawm tshooj 1 yog lo lus ua tabpov txog Vajluskub lub hwjchim, ntawd yog tej lus uas Vajtswv qhia rau tibneeg (II Petus 1:20-21); thiab thaum pib tshooj 2, nws hais txog ib qho xwm txheej txaus tu siab thiab yog ib qho kev phom sij loj tshajplaws uas dab ntxwgnyoog siv los tawmtsam Pawg Ntseeg, ntawd yog cov cev lus cuav thiab cov xibhwb cuav uas qhia “tej lus qhia cuav.” Peb yuav tsum paub txog lawv tus kheej, lawv tes haujlwm thiab lawv tus yamntxwv ua ntej hais txog Vajtswv txojkev txiav txim rau lawv. “Tej lus qhia cuav” kuj hu ua kev ntseeg yuamkev lossis kev qhia yuamkev. Lo lus no tawm hauv lo lus “kev xaiv” los, thiab thaum xub thawj muaj lub ntsiab lus zoo, tiamsis tom qab ntawd raug hloov mus ua ib lo lus uas muaj lub ntsiab tsis zoo. Cov uas ntseeg tej lus qhia cuav dhau los ua cov uas ntseeg yam lawv xav ntseeg, lawv tsis kam lees txais Vajtswv qhov tseeb uas txhua tus yuav tsum ntseeg. Hauv Pawg Ntseeg twb tshwm muaj qee tus cev lus cuav thiab xibhwb cuav uas siv ntau txojkev ntxias kom cov ntseeg tso Vajtswv qhov tseeb tseg thiab mus raws tibneeg tej kev xav, ntawd yog “kev ntseeg cuav”.
Tswv Yexus Txojmoo Zoo ua rau cov ntseeg “tau txojsia thiab tau lub neej puv npo” (Yauhas 10:10), tiamsis cov xibhwb cuav thiab cov cev lus cuav ho tshajtawm tej kev qhia uas coj “kev puastsuaj” los. Lo lus “ua kom puas tsuaj” txhais hais tias rhuav tshem lossis ua kom ploj mus, thiab thaum kawg “tib ntsais muag xwb lawv yuav raug kev puastsuaj” (nqe 1). Cov neeg no txawm nyob hauv Pawg Ntseeg los lawv qhia tej kev ntseeg uas “tsis lees hais tias lawv paub Yexus Khetos tus uas tuag txhiv lawv.” Kev ntseeg cuav tsis lees paub Tswv Yexus lub hwjchim uas loj kawg nkaus.
Cov xibhwb cuav thiab cov cev lus cuav tsis yog cov uas thaum ub los ntseeg lawm tomqab ntawd mam thim rov qab. Vajluskub qhia meej hais tias tus uas Vajtswv xaiv thiab cawmdim lawm, ces Vajtswv yuav tuav tus ntawd txojkev cawmdim ruaj nreeg mus txog thaum kawg thiab yuav tsis plam txojkev cawmdim ntawd (Yauhas 10:27-29; Loos 8:1, 29-30; Filipis 1:6). Tiamsis hais txog cov xibhwb cuav thiab cov cev lus cuav, Vajluskub hais tias: “Tus uas yuav txiav txim, nws twb txiav txim rau lawv ntxov los lawm, thiab tus uas yuav ua kom lawv puastsuaj nws twb npaj txhij lawm” (nqe 3). Lawv tsis tau yog Vajtswv menyuam dua li, tsis tau yug dua tshiab thiab tsis tau txais kev cawmdim (I Yauhas 2:19; Yudas nqe 4, 19). Tom qab no, Timthawj Petus thiab Timthawj Paulus hu lawv ua “dev” thiab “npua” (nqe 22; Filipis 3:2), siv los qhia txog lawv txojkev puastsuaj thiab lawv tej haujlwm qias neeg uas coj ntau tus neeg mus rau txojkev puastsuaj ib yam li lawv. Yog li ntawd, peb txhua tus yuav tsum kawm Vajtswv Txojlus txhua hnub kom thaum peb hnov tej lus qhuab qhia, peb paub cais tau qhov twg yog lus qhia cuav thiab qhov twg yog Vajtswv qhov tseeb.
Thov Vajtswv,
Tus Tswv, thov ua tsaug rau txojkev cawmdim uas Koj pub. Thov pab nyuam yaus tuav ruaj kev ntseeg thiab Koj Txojlus, kom nyuam yaus sawv ruaj tiv thaiv tej kev dag ntxias thiab tej lus qhia cuav uas ua kom txojkev ntseeg puas tsuaj. Nyuam yaus tuav Tswv Yexus Khetos lub npe thov, Amees.
Peb puas ua tib zoo tshuaj xyuas thaum mloog lwm tus qhuab qhia Vajtswv Txojlus?
Nyeem Vajluskub hauv peb lub xyoos: Nehemis 2
Kênh Youtube BHKTHN:

































